Aivar Kriiska
University of Helsinki, FIN

Abstract

Since 1994 the author has carried out intensive investigations in Estonian coastal areas and on the islands. He has discovered nearly 50 Stone Age settlement sites, and carried out archaeological excavations on 12 sites. The dissertation comprises 12 articles printed in various publications, and a summary. The articles present the reviews of the results of archaeological fieldwork, and conclusions — on micro-, meso- and macrolevel — based on artefact and bone analysis, comparative study and radiocarbon dates.

At the present stage of investigations, we can date coastal settlement in Estonia to the beginning of the Litorina Sea, when a diverse hunting economy based on seal hunting, marine and river fishing and game hunting, was completely formed. Most likely this was the basis for the colonisation of the islands, which started presumably from the coastal area of West Estonia. Radiocarbon dates provide evidence for the earliest habitation of Saaremaa in about 5800 cal BC, on Hiiumaa in 5700 cal BC, and in Ruhnu in 5300 cal BC. At first, the islands were probably visited only seasonally. Nevertheless, it is likely that permanent settlement appeared on Saaremaa already in Late Mesolithic times. In the Middle and Late Neolithic periods, a diverse hunting economy developed on the islands, based on marine fishing and hunting of different species of seals (ringed seal, grey seal, harp seal) and porpoise. This may indicate the formation of all-year-round villages.

New dates enable us to elaborate more accurately the chronology of the Estonian Stone Age. The summary presents the new chronological system of the Estonian Stone Age: the Kunda Culture ca 9000–4900 cal BC, the Narva Culture ca 4900–4150 cal BC, the Typical Combed Ware Culture ca 4150–3650 cal BC, the Late Combed Ware Culture ca 3650–1500(?) cal BC, and the Corded Ware Culture ca 3200–1500(?) cal BC.
 

Tiivistelmä

Vuodesta 1994 alkaen kirjoittaja on suorittanut intensiivistä tutkimustyötä Viron rannikkoalueella ja saaristossa. Kenttätöissä on löydetty noin puolisataa kivikautista asuinpaikkaa ja tehty kaivauksia 12 paikassa. Väitöskirjani on koottu 12 eri julkaisussa ilmestyneestä artikkelista sekä yhteenveto. Siinä kuvataan kenttätöiden tuloksia sekä tehdään esine- ja luuanalyysiin, vertailevan tutkimuksen sekä radiohiili näytteiden perusteella asutus- ja taloushistoriallisia johtopäätöksiä niin mikro-, meso- kuin makrotasolla.

Nykytutkimusten mukaan, rannikkoasutuksen Virossa voi ajoittaa Litoriinanmeren alkuun, jolloin lopullisesti on kehittynyt monipuolinen, hylkeen metsästykseen, meren- ja jokien kalastukseen sekä metsästykseen perustuva pyyntitalous. Todennäköisesti myöhäismesoliittinen saariston varhaisasutus on lähtenyt nimenomaan Länsi-Viron mantereen rannikolta. Radiohiili ajoitusten perusteella Saarenmaan asutus on syntynyt ainakin n 5800 kal eKr, Hiidenmaan asutus n 5700 kal eKr ja Ruhnun asutus 5300 kal eKr. Todennäköisesti saaristoa on alkuvaiheissa käytetty vain kausiluontoisesti, mutta Saarenmaalle on vakituisesti jääty asumaan ilmeisesti jo myöhäismesoliittisella kaudella. Keski- ja myöhäisneoliittiskumissa saaristossa kehittyi monipuolisempi merikalastukseen, eri hylkeen lajien (norppa, harmaa- ja Grönlannin hylje) ja pyöriäisten pyyntiin perustuva talous, mikä todennäköisesti osoittaa vuoden ympäri käytettyjen kylien syntyyn.

Uudet ajoitukset antavat myös mahdollisuuden korjata Viron kivikauden kronologiaa. Yhteenvedossa on esitetty uusi Viron kivikauden kronolooginen systeemi: Kundan kulttuuri n 9000–4900 kal eKr, Narvan kulttuuri n 4900–4150 kal eKr, tyypillisen kampakeramiikan kulttuuri n 4150–3650 kal eKr, myöhäisen kampakeramiikan kulttuuri n 3650–1500 (?) kal eKr ja nuorakeramiikan kulttuuri n 3200–1500 (?) kal eKr.
 

Sammandrag

Sedan år 1994 har författaren utfört intensivt forskningsarbete på Estlands kustområden och öar. Vid fältarbeten har ett femtiotal stenålders bosättningsområden hittats och på tolv områden har utgrävningar gjorts. Avhandlingen består av artiklar utkomna i tolv olika publikationer, samt sammandrag. I dem skildras fältarbetens resultat och dessutom görs bosättnings- och ekonomiskhistoriska slutsatser på mikro- meso- och makroplan på basis av föremåls- och benanalys, jämförande forskning samt radiokarbon prover.

Enligt nutidsforskning kan Estlands kustbosättning dateras till Litorinahavets första skede, då det slutligt har utvecklats en mångsidig, på sälfångst, havs- och flodfiske baserad fångst ekonomi. Troligen har den senmesolitiska skärgårdens tidiga bosättning uttryckligen utgått från Estlands västkust. På basis av radiokarbondateringar har Ösels första bosättning fastställts till åtminstone ca 5800 kal fKr, Dagös bosättning till ca 5700 kal fKr och Runös bosättning till ca 5300 kal fKr. Sannolikt har skärgården i begynnelsestadiet använts endast säsongartat, men på Ösel har stadigvarande bosättning troligen uppkommit redan under den senmesolitiska tiden. Under den typiska- och senneolitiska tiden utvecklades i skärgården en mångsidigare ekonomi, baserad på havsfiske, jakt på olika sälarter (vikare, grå- och Grönlandssäl) samt tumlare, som sannolikt pekar på uppkomsten av året runt bebodda byar.

De nya dateringarna ger också en möjlighet att korrigera kronologin i Estlands stenålder. I sammandraget har ett nytt kronologiskt system för Estlands stenålder presenterats: Kunda kulturen ca 9000–4900 kal fKr, Narva kulturen ca 4900–4150 kal fKr, den typiska kamkeramiska kulturen ca 4150–3650 kal fKr, den sena kamkeramiska kuturen ca 3600–1500 (?) kal fKr och den snörkeramiska kulturen ca 3200–1500 (?) kal fKr.
 

Lühikokkuvõte

Alates 1994. aastast on autori poolt teostatud intensiivset uurimistööd Eesti rannikualal ja saartel. Välitöödel on leitud ligi poolsada kiviaja asulakohta ja teostatud arheoloogilisi väljakaevamisi kaheteistkümnel asulal. Väitekirja on koondatud kaksteist erinevates väljaannetes ilmunud artiklit ja kokkuvõte. Neis antakse ülevaade välitööde tulemustest, tehes eseme- ja luuanalüüsi, võrdleva uurimuse ja radiosüsiniku dateeringute põhjal järeldusi nii mikro-, meso-, kui makrotasandil.

Praegusel uurimistasemel võib rannikuasustuse Eestis dateerida Litoriinamere algusesse, mil kujunes lõplikult välja mitmekesine nii hülgepüügil, mere- ja jõekalastusel kui ka metsloomade jahil baseeruv püügimajandus. Tõenäoliselt lähtub just sellelt põhjalt saarte koloniseerimine, mille lähtekohaks oli oletatavasti Lääne–Eesti rannikuala. Radiosüsiniku dateeringute järgi on asustus tekkinud Saaremaal umbes 5800 kal. e.Kr., Hiiumaal 5700 kal. e.Kr. ja Ruhnus 5300 kal. e.Kr. Arvatavasti käidi saartel algul vaid hooajaliselt, kuid Saaremaale jäädi tõenäoliselt paikselt elama juba hilismesoliitikumis. Kesk- ja hilisneoliitikumis kujunes saartel mitmekesisem nii merekalastusel, kui ka erinevate hülgeliikide (viiger, hallhüljes, gröönihüljes) ja pringli püügil põhinev püügimajandus, mis võib osutada aastaringsete külade tekkele.

Uued dateeringud võimaldavad täpsustada Eesti kiviaja kronoloogiat. Kokkuvõttes esitatakse uus Eesti kiviaja kronoloogiline süsteem: Kunda kultuur u. 9000–4900 kal. e.Kr., Narva kultuur u. 4900–4150 kal. e.Kr., tüüpilise kammkeraamika kultuur u. 4150–3650 kal. e.Kr., hilise kammkeraamika kultuur u. 3650–1500 (?) kal. e.Kr. ja nöörkeraamika kultuur u. 3200–1500 (?) kal. e.Kr.

Contents First article